Marblj ITSPEA

Professionaali ja "käsitöölise" erinevus Kui küsida lihtsaid küsimusi nagu: „Mis vahe on parimatel sportlastel ja kõigil teistel?“ ning „Mida teevad tõeliselt edukad inimesed, mida enamik ei tee?“ saame vastusteks tavaliselt: geneetika, õnn, talent. Kuid lõpuks taandub see selleni, kes saab igapäevase treenimise igavusega hakkama, tehes samu tõsteid ikka ja jälle. Inimesed räägivad oma eesmärkide nimel pingutamisest. Ükskõik, kas see on äri, sport või kunst, kuulete inimesi ütlemas näiteks: "Kõik taandub kirele." Või: "Sa pead seda tõesti tahtma." Seetõttu langevad paljud meist masendusse, kui kaotame fookuse või motivatsiooni, sest arvame, et edukatel inimestel on mingi põhjatu kirevaru. Kuid asi on selles, et ka tõeliselt edukad inimesed tunnevad samasugust motivatsioonipuudust nagu kõik teisedki. Erinevus seisneb selles, et vaatamata tüdimustundele leiavad nad siiski viisi end välja näidata. (1) Professionaalid peavad ajakavast kinni; amatöörid lasevad

Raamatu “The Case of Copyright Reform” autorite põhieesmärgiks on säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid muuta kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised vabaks.   Lahendused: 1.      Muuta mittekaubanduslik jagamine mitte tasuliseks. Lihtrahval peab olema õigus saada informatsiooni tasuta. Sammuti peab olema failide jagamine tavaeesmäridel igal inimesel lubatud ilma piiranguteta. See lahendus on tänapäevaks täide viidud. Inimesed saavad üksteise vahel pilte, laule ja muid säärast vabalt jagada. 2.      Autoriõigused lõppevad 20 aastat peale publitseerimist. Paljudes riikides on autoriõiguste periood autori elu + 50-70 aastat peale surma.  Kuid on ka riik, kus pole mingit autoriõiguste perioodi, Marshalli saared. Autoriõiguste puudus võib olla seletatud sellega, et see on väike riik (rahvaarv on 53 158 (2011)). Autoriõigusi on pidevalt suurendatud, et kaitsta suurte meediaettevõtete huve. Avalikule huvile keskendunud poliitika autoriõiguse kehtivusaeg on piisaval

Netiketti kolmas seadus + natuke viiendat seadust Suurem osa minu suhtlemisest on olnud läbi interneti. Olen kohanud erinevaid inimesi, nii Indiast, Hiinast, Inglismaalt kui ka USAst. Kuid selleks, et oleks palju tutvusi üle maailma peab mingil määral korralikult käituma. Tavaliselt teen mina nii... Iga kord kui saan tuttavaks uue inimesega proovin alguses teada saada, läbi väikeste eksperimentide, milline see inimene on? Kas pean formaalselt temaga rääkima või vabalt? Milline on tema keelekasutus? Nt kasutab lühendeid või mitte? Milline on selle inimese huumorimeel (et hiljem talle sobivaid meeme saata)? Pärast paremini tuttavaks saamist proovin olla temaga samal lainel. Nt kui ta kasutab palju emotikone siis võin ka mina neid vabalt kasutada. 

  Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale. Kuni 1980. aastateni toetus meedia peamiselt trükiväljaannetele, televiisorile ja raadiole. Interneti ja digiseadmete kasutuselevõtust tingituna on meedia viimase 25 aasta jooksul läbinud hüppelise arengu. Uue meedia tulek on tavameediat igatipidi mõjutanud, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Alustame negatiivsest poolest. Uue meeida tulekuga on informatsiooni levitamise viis muutunud. Informatsioon hakkas põhiliselt levima interneti teel, tehes seda kõigile kättesaadavaks. Tarbijatel tekkis võimalus saada informatsiooni koheselt ning kõikvõimalikest väikestest platformidest, tehes suuri uudisteportaale aegunuteks.  Positiivseks mõjuks võib välja tuua selle, et sotsiaalmeedia on lihtne vahend artikli ulatuse suurendamiseks. Lihtsalt säutsudes või postitades artiklile lingi, võib see sõltuvalt jälgijate arvust jõuda sadade kuni tuhandete uute tarbijateni ning annab võimaluse ka tarbijatel neid edasi jagada, jõudes ka nende jälgijateni. T

  Emotikonid Emotikonid (lihtsalt seletatud) on tobedad pildid, mida saab luua arvuti klaviatuuri tähtede, numbrite ja märkidega. On väidetud, et esimene emotikon ilmus 1979. aastal, kuid esimene põhjendatud emotikoni kasutamine tuli Ameerika arvutiteadlaselt Scott E. Fahlmanilt 19. septembril 1982. aastal. Ta pakkus, et :-) võiks viidata teadetetahvli humoorikale postitusele ja :-( võiks viidata tõsistele postitustele. Paar kreatiivset emotikoni näidet:   @}-;-'---  (roos); <コ:彡  (kalmaar); ===========|:-} ( Abraham Lincoln). Tänapäeval on emotikonid vahetunud emojide peale. Emoji ja emotikonide erinevus seisneb selles, et  emotikonid on tüpograafilised kujutised (loodud klaviatuurimärkide abil). Emojid on aga iseenesest tegelased (neid ei pea nullist ehitama). Avades klaviatuuri saate leida oma vajadustele vastava emoji. Nagu näiteks: 😴; 📚; 📝. Magnetriba kaart Magnetriba kaart on kaart (näiteks krediitkaart), mis sisaldab magnetiliselt kodeeritud andmete riba. Selle loo

2006 - OLPC OLPC on USA One Laptop per Child Association projekt. Selle eesmärgiks oli luua võimaluse arengumaade lastel saada paremat haridust. Seda saavutati luues haridusvahendeid ning luues nende jaoks ka tarkvara ja sisu. Haridusvahendiks oli väike roheline arvuti koos erekollase vändaga. Seade oli esimene töötav prototüüp Negroponte uuele mittetulunduslikule OLPCile, mida nimetati "roheliseks masinaks" või lihtsalt "100 dollari sülearvutiks". 1970ndad - C-keel C-programmeerimiskeel on populaarne ja kasutamiseks lihtne progammeerimiskeel. Mõned väidavad, et C-keel on programmeerimise alus. Teades C-keelt on lihtne arusaada teistest programmeerimiskeeltest, mis kasutavad C-keele omadusi. C-keele rajajaks on Dennis Ritchie. C-keel sisaldab ALGOL, BCPL ja B-programmeerimiskeelte funktsioone ja palju muid lisamõisteid. 1930ndad - Dvorak Simplified Keyboard Dvoraki klaviatuur on klaviatuur, millel kõige rohkem kasutatavad tähed on paigutatud kodureale (keskmisele re