Marblj ITSPEA

Professionaali ja "käsitöölise" erinevus Kui küsida lihtsaid küsimusi nagu: „Mis vahe on parimatel sportlastel ja kõigil teistel?“ ning „Mida teevad tõeliselt edukad inimesed, mida enamik ei tee?“ saame vastusteks tavaliselt: geneetika, õnn, talent. Kuid lõpuks taandub see selleni, kes saab igapäevase treenimise igavusega hakkama, tehes samu tõsteid ikka ja jälle. Inimesed räägivad oma eesmärkide nimel pingutamisest. Ükskõik, kas see on äri, sport või kunst, kuulete inimesi ütlemas näiteks: "Kõik taandub kirele." Või: "Sa pead seda tõesti tahtma." Seetõttu langevad paljud meist masendusse, kui kaotame fookuse või motivatsiooni, sest arvame, et edukatel inimestel on mingi põhjatu kirevaru. Kuid asi on selles, et ka tõeliselt edukad inimesed tunnevad samasugust motivatsioonipuudust nagu kõik teisedki. Erinevus seisneb selles, et vaatamata tüdimustundele leiavad nad siiski viisi end välja näidata. (1) Professionaalid peavad ajakavast kinni; amatöörid lasevad

Raamatu “The Case of Copyright Reform” autorite põhieesmärgiks on säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid muuta kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised vabaks.   Lahendused: 1.      Muuta mittekaubanduslik jagamine mitte tasuliseks. Lihtrahval peab olema õigus saada informatsiooni tasuta. Sammuti peab olema failide jagamine tavaeesmäridel igal inimesel lubatud ilma piiranguteta. See lahendus on tänapäevaks täide viidud. Inimesed saavad üksteise vahel pilte, laule ja muid säärast vabalt jagada. 2.      Autoriõigused lõppevad 20 aastat peale publitseerimist. Paljudes riikides on autoriõiguste periood autori elu + 50-70 aastat peale surma.  Kuid on ka riik, kus pole mingit autoriõiguste perioodi, Marshalli saared. Autoriõiguste puudus võib olla seletatud sellega, et see on väike riik (rahvaarv on 53 158 (2011)). Autoriõigusi on pidevalt suurendatud, et kaitsta suurte meediaettevõtete huve. Avalikule huvile keskendunud poliitika autoriõiguse kehtivusaeg on piisaval

Netiketti kolmas seadus + natuke viiendat seadust Suurem osa minu suhtlemisest on olnud läbi interneti. Olen kohanud erinevaid inimesi, nii Indiast, Hiinast, Inglismaalt kui ka USAst. Kuid selleks, et oleks palju tutvusi üle maailma peab mingil määral korralikult käituma. Tavaliselt teen mina nii... Iga kord kui saan tuttavaks uue inimesega proovin alguses teada saada, läbi väikeste eksperimentide, milline see inimene on? Kas pean formaalselt temaga rääkima või vabalt? Milline on tema keelekasutus? Nt kasutab lühendeid või mitte? Milline on selle inimese huumorimeel (et hiljem talle sobivaid meeme saata)? Pärast paremini tuttavaks saamist proovin olla temaga samal lainel. Nt kui ta kasutab palju emotikone siis võin ka mina neid vabalt kasutada.